Amplifitseerimise

Amplifitseerimise (võimendamise) mõiste viitab protsessile, mille käigus suurendatakse mingi omaduse suurust. Sõltuvalt kontekstist võib see tähendada elektrilise signaali amplituudi suurendamist, DNA-jupi koopiate arvu suurendamist või muud omaduse tõstmist. Terminit kasutatakse laialdaselt elektroonikas, bioloogias ning signaalitöötluses.

Elektroonilises kontekstis tähendab amplifitseerimine väikese sisendsignaali võimendamist suuremaks väljundsignaaliks, kasutades võimendit. Võimendus (gain) kirjeldab väljund- ja sisendsignaali suhet. Eesmärk on tavaliselt suurendada signaali tugevust ning samal ajal vähendada mürat ja moonutusi. Disain arvestab sagedusvahemikku, mürataset ja eelarvet.

Bioloogilises kontekstis tähendab amplifitseerimine DNA või RNA koopiate arvu suurendamist. Kõige tuntum näide on polümeraasi ahela reaktsioon (PCR), mis tsükliliste temperatuurimuutuste abil kopeerib algset materjali mitmeks koopiaks. On olemas ka isothermal amplifikatsiooni meetodid, nagu LAMP ja RPA.

Muudes valdkondades kasutatakse amplifitseerimist ka signaalitöötluses, diagnostikas ja teaduslikes uuringutes, kus suurenenud amplituud või kogus on otsustava tähtsusega. Olulised kaalutlused hõlmavad tulemuste täpsust, kiirust ja võimalikku moonutust.

Kokkuvõtteks on amplifitseerimine laiaulatuslik kontseptsioon, mis viitab omaduse suurendamisele sõltuvalt kontekstist ja millel on nii teoreetilised kui praktilised rakendused.