Alumiinium

Alumiinium (sümbol Al, aatomnumber 13) on kolmanda rühma ja kolmanda perioodi metall. See on pehme, hõbevalge ja väga kerge ning pakub head tugevus- ja vormitavusuhte. Alumiiniumi tavapäraseks omaduseks on õhukese oksüdikihtvõõrs, mis tekib pinnale õhust ja veest ning mille tõttu metall on korrosioonikindel. Selle elektrilisele ja termilisele juhtivusele omaseolekus on alus väga laialdased kasutusvõimalused. Tihedus umbes 2,70 g/cm3; sulamispunkt 660,3 °C; elektrijuhtivus ligikaudu 59% vasaku juhtivusest.

Maakoore alumiiniumi sisaldus on suur, umbes 8% massist, kuid see esineb peamiselt ühenditena. Vabalt metallina seda ei leidu. Peamine looduslik maardla on bauxiit. Bauxiit töödeldakse esmalt aluminaaks (Al2O3) ning seejärel Hall-Héroulti protsessiga redutseeritakse krioliidis vedelas alumina ning tekib puhas alumiinium. Protsess on energiamahukas, kuid võimaldas alumiiniumi laialdast kasutuselevõttu.

Alumiiniumil on mitu olulist sulam- ja lisandikompositsiooni; enim levinud on ühendatud väärismetallidega: näiteks 2024 (Al-Cu), 6061 (Al-Mg-Si), 7075 (Al-Zn-Mg-Cu). Need annavad kõrgendatud tugevuse ja töödeldavuse ning sobivad lennunduse, autotööstuse, arhitektuuri ja pakkematerjalide jaoks. Taaskasutus on energiasäästlik: alumiinium on üks parimaid taaskasutatavaid metalle, ning taaskasutus nõuab märkimisväärselt vähem energiat kui primaarne tootmine.

Alumiinium on üldiselt tervisele mittetoksiline ning sellel on oluline roll pakendimisel, ehitusel ja elektrisöötusel. Kõige stabiilsem isotoop on 27Al. Maailmas on suur tootjateks riigid nagu Hiina, Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Aasia riigid.