Altistumistapa

Altistumistava on tee, mille kaudu aine jõuab organismi. See määrab, kui suur osa ainest jõuab süsteemsesse vereringesse ning millised võivad olla selle toimeviisid. Altistumistavad on olulised toksikoloogias, ohutusannuste hindamisel ja ravimite arenduses, kuna sama aine võib erinevatel teedel tekitada erineva toksiilsuse ja vere- või koejaotusega.

Peamised altistumistavad hõlmavad hingamisteed (inhalatsioon), seedetrakti (suukaudne või neelamise teel), naha kaudu (dermaalne kontakt) ja silmade kaudu. Harvemad või erijuhtudel kaasnevad parenteralne manustamine ehk süstimine või muud otsesed teed, mis rikuvad naha barjääri. Mõne aine puhul võib esineda lisataksid, näiteks transdermaalne imendumine või transplatsentaalne läbitungivus, kuid need on olulisemad spetsiifiliste riskide kontekstis.

Altistumistava mõjutab imendumise kiirus ja maht ning see peegeldub aine bioloogilises kättesaadavuses, jaotuses kehas, metaboliseerumisel ja väljasuremises. Seetõttu erinevad toksilised või ravitoimed sõltuvalt sellest, milline tee on olnud kasutatud. Näiteks gantijahtlikud ained võivad olla inhalatsiooni korral kiiremini ja suuremas kontsentratsioonis süsteemselt kättesaadavad kui suukaudse manustamise korral.

Rakendused ja tähtsus: altistumistava on keskne tööohutuses ja regulatiivsetes hindamistes, kus määratletakse kaitsemeetmed, otstarbekas isikukaitsevahendite kasutamine ning keskkonnariskide hindamine. See aitab määrata ekspositsiooni tasemeid, mis võivad olla ohutud või ohtlikud erinevatele inimestele ja olukordadele.