kättesaadavuses

Kättesaadavuses ehk kättesaadavus viitab informatsiooni, teenuste ja toodete võimele olla kasutatavad ja arusaadavad kõigile inimestele olenemata nende võimetest, vajadustest või olukorrast. See hõlmab nii digitaalseid kui füüsilisi keskkondi ning nõuab disaini, mis arvestab mitmesuguste kasutajate vajadusi, sealhulgas puude, vanuse, õppimis- või keeleliste erinevustega.

Digitaalne kättesaadavus keskendub veebisaitide, tarkvara ja mobiilirakenduste kasutatavusele. Põhiprintsiipideks on nähtavus, kasutatavus, arusaadavus ja vastupidavus (POUR). Praktikas tähendab see teksti alternatiivide pakkumist, kuvamiseks ja helisisu kaasamist, subtitrid ja kirjeldused, navigeeritavust klaviatuuriga, loetavust ja kontrastsust, vigade käsitlemist ning arvestamist erinevate tehnoloogiliste vahenditega (ekraanilugurid, braille-tehnika, puutetundliku ekraani erinevad sisendid). WCAG- juhised annavad uuringupõhised suunad, mida paljud riigid ja organisatsioonid järgivad.

Füüsiline ja toodete kättesaadavus hõlmab ruumide, toodete ja teenuste disaini, mis võimaldab liikumist, suhtlust ja kasutamist erinevate inimeste poolt. See hõlmab arhitektuurilist ligipääsetavust, märgadust või valgustust, helisüsteeme ning toote- ja teenindusprotsesse, mis ei jäta kedagi mahajäetuks. Universal ja kaasav disain püüavad luua lahendusi, mis töötavad võimalikult paljude jaoks ilma kohandusteta.

Õiguslik raamistik sisaldab nii Euroopa Liidu kui kohalikke seadusi ja standardeid. Näiteks Euroopa Liidus on kehtestatud direktiivid ning standardid, mis eesmärgivad avalike teenuste ja valitsuse veebide ning teatud toodete ja teenuste ligipääsetavust. Praktikas tähendab see, et organisatsioonid testivad, kaasavad kasutajaid ja pidevalt parandavad kättesaadavust ning arvestavad tagasisidet.

Kättesaadavus on pidev protsess, mis nõuab planeerimist, koolitust, auditit ja kaasavat lähenemist. Selle eesmärk on tagada, et teave ja teenused oleksid kõigile võrdselt kättesaadavad ning suurendada sotsiaalset osalemist ja kasutajate rahulolu.