Allkirjastamine

Allkirjastamine on dokumendi allkirja panemine eesmärgiga näidata heakskiitu, volitust või kokkuleppele jõudmist. See võib toimuda käsitsi või elektrooniliselt ja on levinud nii lepingutes, ametlikes vormides kui ka ärilistes ja haldusprotsessides.

Manuaalne allkirjastamine toimub füüsilise allkirja andmisega pintsliga või pliiatsiga ning sellele võivad lisanduda kuupäev, nimetus või tunnistaja olemasolu. Allkiri peab sageli olema tuvastatav ning mõnel juhul nõutakse kinnitust, et signatuur on tehtud isikul, kellele see kuulub.

Elektrooniline allkirjastamine hõlmab digitaalsete vahendite kasutamist. Eestis ja Euroopas eristatakse erinevaid elektronsigreid: lihtne (SES), täiustatud (AES) ja kvalifitseeritud (QES) elektrooniline allkiri. QES kannab kehtivuslikult sama kohustust kui paberil kirjutatud allkiri ning seda saab luua kvalifitseeritud allkirja loomise vahendiga ning kvalifitseeritud sertifikaadiga. Süsteemid tuginevad turvalistele tulede usaldusväärsetele teenusepakkujatele (TSP) ja vajadusel ajatemendusele ning kontrollile ning allkirja kehtivuse tagamisel kontrollitakse signatuuri autentsust ja dokumendi muutumatust.

Eestis on elektronsed allkirjad laialdaselt kasutusel, sealhulgas isikutuvastussüsteemide kaudu (näiteks ID-kaart või mobiilne identificaator). Seaduslikult on kvalifitseeritud allkiri Eestis ja kogu Euroopa Liidus tunnustatud ning see võib moodustada õiguslikult siduva kokkuleppe alusena.

Dokumentide allkirjastamisel on oluline tagada identiteedi kontroll, volitus ja allkirja loomise õigsus, et vältida võltsimist ning tagada tehingu jõustumine ja järeldatavus.