Allergilised

Allergilised on inimesed või seisundid, mis hõlmavad immuunsüsteemi liigset või valesti koordineeritud reaktsiooni tavaliselt kahjututele ainetele, mida nimetatakse allergeenideks. Allergia tekib sensibilisatsiooni järel: esmakokkupuute allergeeniga toodab keha IgE-antikehi; teisel või hiljem kokkupuutel vabanevad histamiin ja teised vahendajad, mille tulemusel avalduvad sümptomid.

Allergiate hulka kuuluvad mitmesugused vormid. Kõige sagedasemad on hooajaline pollinatsiooniga seotud allergiline riniit ja konjunktiviit, püsiv allergiline riniit, atoopiline dermatiit ning astma. Lisaks esinevad toidu-, ravim-, putuka- ja kontaktallergiad. Sümptomid võivad hõlmata ninakinnisust, aevastamist, sügelust silmades ja ninas, köha ning hingamisraskust; nahal võib esineda löövet või urtikaariat. Harv, kuid eluohtlik vorm on anafülaksia.

Diagnoos põhineb kliinilisel ajalool ning spetsiaalsete testide kombinatsioonil: naha prick-testid või muud nahatestid ning vereproov, kus otsitakse allergeenispetsiifilisi IgE-antikehi.

Ravi keskmes on allergeenide vältimine ja sümptomite leevendamine. Kasutada võivad olla antihistamiinikumid, ninakõrvalkortikosteroidid, vajadusel bronhodilataatorid astma korral ning eluohtlike reaktsioonide ennetamiseks epinefriin (adrenaliin) autoinjektor. Allergeenispetsiifiline immunoteraapia (AIT) võib pikas perspektiivis vähendada sümptome ja haiguskulgu; see võib olla subkutaanne või sublingvaalne.

Ennetus ja elukvaliteet: allergiaid on sageli pikaajalise iseloomuga, kuid nende kontrollimine on üldiselt hästi hallatav, kui vältida allergeene ja järgida arsti soovitusi. Geneetiline soodumus ning keskkonnategurid suurendavad riski.