Allergiavõimet

Allergiavõimet on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks üksikisiku valmisolekut või eelsoodumust arendada allergilisi reaktsioone teatud allergeenide suhtes. See ei ole haigus ega eraldiseisev diagnoos, vaid geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjust tulenev eeldus allergia tekkimiseks.

Allergiavõimet seostatakse sageli atopiaga, mis viitab kalduvusele toota allergia vastaseid IgE-antikehi ning kogeda immuunreaktsioone teatud allergeenide vastu. Allergia tekkimine hõlmab sensitisatsiooni: esimesel kokkupuutel allergeeniga võib organism alustada IgE-vahendatud reaktsioone; kui sama allergeen uuesti siseneb kehasse, vallanduvad sümptomid.

Riskitegurid hõlmavad geneetilist eelsoodumust, perekondlikku atopia, varaseid või pikaaegseid keskkonna- ja elustiili kokkupuuteid ning õhu- ja kemikaalide mõju. Ka toitumine, infektsioonid ja linnalise elukeskkonna omadused võivad riski mõjutada.

Diagnostika põhineb kliinilisel anamneesi hindamisel ning vajadusel täiendavatel testidel, nagu nahapõhised testid (naha punktsioonitest) või vereproov, kus mõõdetakse allergia-, konkreetsete IgE-tasemete või nende suhtes vastuseid.

Juhtimine keskendub allergeenide vältimisele, sümptomite kontrollile ravimitega (nt antihistamiinikumid, intranasaalsed kortikosteroidid) ning vajadusel immunoteraapiale, mis võib vähendada sensibiliseerimise sügavust ja sümptomite raskust. Allergiavõimet ei saa muuta, kuid selle mõistmine aitab paremini ennetada ja hallata allergilisi haigusi.