Alkaanidel

Alkaanid on küllastunud süsivesinike klass, mis koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende üldvalem on CnH2n+2, kus n on süsinike arv (n ≥ 1). Alkaanid võivad olla sirgahelalised või hargnenud; isomeeride arv kasvab n suurenedes. Esimesed alkaanid on metaan (CH4), etaan (C2H6) ja propaan (C3H8).

Füüsikalised omadused: Alkaanid on suhteliselt mittepolarised; vees lahustuvad halvasti ja lahustuvad paremini orgaanilistes lahustites. Toatemperatuuril on väikeste alkaanide gaasid, suuremad on vedelad või tahked. Keemiline toime nende ahelale kasvab ahelapikkuse kasvuga; sirgahelad kipuvad olema kõrgema keemistemperatuuriga kui hargnenud isomerid.

Reaktsioonid: Alkaanid on üldjoones passiivsed; peamised reaktsioonid on põlemine ja radikaalne halogeneerimine valguse või UV-kiirguse toimel. Täielik põlemine annab CO2 ja H2O; osaline põlemine võib tekitada CO ja/või süsinikdioksiidi. Halogeeni lisamine moodustab halogenoalkaani, tavapäraselt Cl2 või Br2, kui toimub halogeneerimine.

Allikad ja kasutused: Alkaanid saadakse peamiselt nafta ja maagaasi töötlemisel; need eraldatakse rafineerimise ja krakingu teel. Need on olulised kütused (metaan – maagaas; etaan ja propaan – vedelad gaasid; bensiin ja diiselkütus) ning lähteained paljudele keemiatoodetele ja plastidele.

Keskkond ja ohutus: Põlemisel tekib süsinikdioksid ja veeaur, suurte koguste põletamine soodustab kliimamuutuseid. Alkaanid on kergelt süttivad ning võivad tekitada plahvatuseoht, seetõttu tuleb nende käsitlemisel järgida tuleohutus- ja gaasiohutuse nõudeid.