Alküülhalogeniid

Alküülhalogeniid, tuntud ka kui haloalkaan, on orgaaniline ühend, mille struktuuris on üks või mitu halogeeni aatomit (fluoor, kloor, broomi või jood) seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Neid ühendeid iseloomustab üldvalem R-X, kus R tähistab alküüli rühma ja X tähistab halogeeni aatomit.

Alküülhalogeniidid on väga mitmekülgsed ja neid kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses mitmesuguste produktide sünteesiks. Nad on olulised vaheained ravimite, pestitsiidide, plastide ja muude orgaaniliste ühendite tootmisel. Nende reaktiivsus tuleneb halogeeni aatomi elektronegatiivsusest, mis muudab süsiniku-halogeeni sideme polaarseks ja seega altidiks nukleofiilsele asenduse reaktsioonidele.

Sõltuvalt alküüli rühma struktuurist ja halogeeni aatomi tüübist, omavad alküülhalogeniidid erinevaid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Näiteks väiksemad alküülhalogeniidid on sageli vedelad ja lenduvad, samas kui suuremate molekulidega ühendid võivad olla tahked. Mõned alküülhalogeniidid on biolagunevad ja keskkonnasõbralikud, teised aga võivad olla püsivad ja keskkonnale ohtlikud.

Alküülhalogeniidide sünteesimeetodid on mitmekesised. Levinumad meetodid hõlmavad alkoholide halogeenimist, alkeenide hüdrohalogeeni lisamist ning vabade radikaalide halogeenimist. Valitud meetod sõltub soovitud toote struktuurist ja saadavusest lähteainetest.