Alginvesteeringud

Alginvesteeringud on investeerimisstrateegiad ja tegevused, mida juhivad ja teostavad arvutialgoritmid ning automatiseeritud süsteemid. Need põhinevad andmete analüüsil, mudelitele jaotamisel ning tehingute automaatse korraldamise eest vastutavatel mehhanismidel, sageli suure kiiruse ja mahuka töötlemisega. Praktikas kombineeritakse turu- ja fundamentaalsed andmed ning sageli ka alternatiivsed andmed, et teha otsuseid või täita tehinguid.

Tüüpilised lähenemised jagunevad peamiselt kolme lõiku: algoritmiline kauplemine, kvantitatiivne investeerimine ja robo-nõustamine. Algoritmiline kauplemine keskendub tehingute teostamise efektiivsusele ja turu mõju minimeerimisele; kvantitatiivne investeerimine kasutab statistilisi ja matemaatilisi mudeleid varade valimiseks ja portfellide loomiseks; robo-nõustamine pakub automatiseeritud portfellihalduse teenuseid, mis arvestavad kasutaja riskiprofiili ja eesmärke.

Tehnoloogiliselt põhinevad alginvesteeringud ajaloolisel ja reaalajas andmete töötlemisel, mudelite treeningul ja backtestimisel ning elavas keskkonnas toimival jälgimisel. Olulised tööriistad on statistilised ning masinõppe mudelid, optimeerimisalgoritmid ja tehingute täitmise mehhanismid.

Eelisteks on suurenenud kiirus ja täpsus, järjestikune riskijuhtimine ning potentsiaalne kulude vähenemine tehingute puhul, mis võib parandada portfelli jõudlust. Riskide hulka kuuluvad mudeli ja andmete kvaliteet, overfitting, majanduslikud muutused ja likviidsus, tehnilised rikke- või küberturvariskid ning regulatiivsed nõuded.

Regulatoorne raamistik hõlmab Euroopa Liidu reegleid ja järelevalvet, sealhulgas MiFID II nõudeid parima täitmise, riskikontrollide ja läbipaistvuse osas. Eestis ja Euroopa Liidus toimiv alginvesteringute ökosüsteem on suuresti seotud ühtse finantsjärelevalve ja ühtse turu reeglitega, mida rakendavad nii finantsasutused kui fintech-ettevõtted.