Aktivatsioon

Aktivatsioon on mõiste, mis kirjeldab protsessi, mille käigus midagi muutub aktiivseks või valmis kasutamiseks. Sõltuvalt kontekstist võib see tähendada energiapöörde ületamist, rakkude või süsteemide käivitamist või teatud toimingute lubamist.

Keemias viitab aktivatsioonile sageli aktivatsioonienergia – minimaalne energia, mida keemilise reaktsiooni alustamiseks vaja läheb. Katalüsaatorid vähendavad seda energiabarjääri, võimaldades reaktsiooni toimuda madalama energiaga tingimustes. Aktivatsioon on tavaliselt ajutine ja reageeringu kiiruse sõltub temperatuurist, kontsentratsioonist ja katalüsaatori olemasolust.

Bioloogias ja meditsiinis puudutab aktivatsioon rakkude või süsteemide käivitumist. Näiteks immuunsüsteemis aktiveeruvad T- ja B-rakud vastuseks antigeenidele, vereloomes või hüübimisprotsessides mängivad rolle trombotsüütide aktivatsioon ning ensüümid võivad olla aktiveeritud teises reagendi vormis. Mõnikord kasutatakse terminit ka prodrugide aktivatsioon: ravim muutub kehas aktiivseks alles pärast metaboolset töötlust.

Tehisintellektis ja arvutiteaduses kirjeldab aktivatsioon neuronivõrkudes aktivatsioonifunktsiooni toimimist. See funktsioon otsustab, milline väärtus edastatakse järgmisele kihile ja lisab mudelile mitte-joonelise suhte. Levinud funktsioonid on ReLU, sigmoid ja tanh; need aitavad kontrollida gradientide voogu ja mudeli väljundite vormi.

Tarkvaras ja tehnoloogias viitab aktivatsioon sageli litsentsi või toote aktiveerimisele, mis võimaldab tarkvara kasutamist täielikult või ajaliselt. Aktivatsioon on seega mitmekülgne mõiste, mida kasutatakse paljudes teaduse ja tehnoloogia valdkondades.