Akrediteeringu

Akrediteeringu on ametlik tunnustus, mille annavad pädevad akrediteerimisasutused kindlale organisatsioonile või asutusele, kui see on suuteline teostama vastavushindamisi konkreetses valdkonnas. Akrediteerimise eesmärk on tagada, et konverentide hindamine – olgu see laboratoorne testimine, inspekteerimine või sertifitseerimine – toimub kompetentselt, järjepidevalt ja usaldusväärselt. Tunnustus annab kindluse nii klientidele kui ka otsustajatele, et akrediteeritud asutus suudab täita kehtestatud nõuded.

Hindamise käigus kontrollitakse asutuse juhtimis- ja tehnilisi punkte, personali pädevust, metoodikate ja varustuse sobivust ning kvaliteedijuhtimist. Protsess hõlmab dokumentide läbivaatust ning vajadusel kohapealset auditi ja oskuste testide läbivõtmist. Pärast edukat hindamist väljastatakse akrediteeringu sertifikaat koos tingimuste ja ulatusega. Akrediteering tavaliselt kehtib teatud aja ning vajab järelvalvet ja perioodilisi uuendusi.

Kõige levinumad akrediteerimise valdkonnad on laborite akrediteerimine (ISO/IEC 17025), inspektsiooniorganite akrediteerimine (ISO/IEC 17020) ja sertifitseerimisorganite akrediteerimine (ISO/IEC 17065). Lisaks võivad spetsiifilised valdkonnad nõuda rahvusvahelisi standardeid, näiteks meditsiinilaborite ISO 15189. Akrediteering on sageli vabatahtlik, kuid mõnel alal nõutakse seda seadusest või lepingutest tulenevalt.

Rahvusvaheline tunnustus saavutatakse tihti läbi illic või IAFi liikmesuse kaudu kokkulepitud moodustistega (MRA), mis lubab akrediteeringute tunnustamist rahvusvaheliselt. See suurendab usaldusväärsust, parandab turule juurdepääsu ja vähendab korduvaid testimisi.

Eestis tegeleb akrediteerimisega Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK). Akrediteeringu süsteem aitab tagada kvaliteedi, ühtsuse ja vastavuse erinevates valdkondades.