Ajuhäiretest

Ajuhäired on laialdane termin, mis hõlmab mitmesuguseid seisundeid, mis mõjutavad aju funktsiooni. Need võivad olla põhjustatud erinevatest teguritest, sealhulgas geneetilised tegurid, keskkonnamõjud, infektsioonid, traumad või degeneratiivsed protsessid. Ajuhäirete ilmingud on väga mitmekesised ja sõltuvad sellest, milline aju osa on kahjustatud ja millise mehhanismiga häire avaldub.

Sümptomid võivad varieeruda kergetest mälukaotustest või keskendumisraskustest kuni raskete liikumishäirete, kõnehäirete, käitumuslike muutuste või teadvusekaotuseni. Mõned levinumad ajuhäirete kategooriad hõlmavad neurodegeneratiivseid haigusi nagu Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, mille puhul toimub ajurakkude järkjärguline kahjustus ja surm. Epilepsia on samuti ajuhäire, mida iseloomustavad korduvad krambid, mis tekivad aju elektrilise aktiivsuse häiretest.

Traumaatilised ajukahjustused, nagu peaaju põrutused või muljumised, võivad samuti põhjustada pikaajalisi neuroloogilisi probleeme. Insult, mis tekib aju verevarustuse katkemisest, on üks sagedasemaid ajuhäireid, mille tagajärjeks võivad olla erinevad funktsioonihäired. Infektsioonid nagu ajukelmepõletik (meningiit) või ajupõletik (entsefaliit) võivad samuti ajule tõsiseid kahjustusi tekitada. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, pildiuuringuid (nagu MRT või CT-skaneerimine) ning mõnel juhul ka muid spetsiifilisi teste. Ravi sõltub konkreetsest ajuhäirest ja võib hõlmata ravimeid, füsioteraapiat, okupatsiooniteraapiat või kirurgiat.