Agressioon

Agressioon on tahtlik kahju tekitamine või selle ähvardamine ning selle väljendus füüsilise või psühholoogilise kahju eesmärgiga. See võib ilmneda inimeste vahel ning mõnikord loomade käitumises. Agressioon hõlmab füüsilist vägivalda, verbaalseid solvanguid, ähvardusi ja relatsioonilist kahju ning seda käsitletakse nii motiivi kui väljendusena erinevates kontekstides, näiteks peres, koolis või tööl.

Tüübid: füüsiline agressioon (rünnakud), verbaalne agressioon (solvangud, ähvardused), relatsiooniline agressioon (nt kiusamine, maine kahjustamine) ning institutsionaalne või struktureeritud agressioon. Intensiivsus võib olla äkki või krooniline.

Põhjused ja mehhanismid: agressioon võib tuleneda frustratsioonist, viha, hirm või valust; sotsiaalsest õppimisest; ning kognitiivsetest tõlgendustest. Bioloogilised tegurid hõlmavad amügdala ja prefrontaalset korteksit ning hormoone (nt testosteroon). Keskkonnafaktorid, nagu stress ja alkoholi tarvitamine, suurendavad riski.

Mõjud ja mõõtmine: agressioon võib põhjustada vigastusi, trauma ja pikaajalist psühholoogilist kahju nii ohvrite kui pealtvaatajate puhul. Agressiooni hinnatakse erinevate hindamisskaalade ja käitumise jälgimisega; oluline on määratleda eesmärk ja väljendus.

Ennetus ja reageerimine: ennetusvahendid hõlmavad konfliktide lahendamise koolitust, emotsioonide reguleerimise oskusi, vanemlikke ja kooliprogramme ning töökohakultuuri parandamist. Ravi võib olla kognitiiv-käitumuslik teraapia, anger management ning vajadusel medikamentoosne tugi. Õiguslik ja sotsiaalne vastutus on agressiooni juhtudel oluline.