1600luvun

17. sajandil (umbes 1600–1699) toimusid mitmed olulised muutused poliitikas, usus, teaduses ja kultuuris ning need mõjutasid maailma pikemas perspektiivis. Selle ajastu tunnused on riikide keskvalitsuse võimu kasv, varase kapitalismi alged ja globaalne ühenduvus.

Euroopas olid peamised sündmused sõjad ja rahvusriikide areng. Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) lõppes Westfaali rahuga (1648), mis sümboliseeris riikide suveräänsuse tugevnemist. Prantsusmaa tugevdas absolutistlikku valitsemist; Inglismaa koges kodusõda (1642–1651) ja Gloriosa revolutsiooni (1688), mis viis konstitutsionaalse monarhiani. Samal ajal tõusis Hollandi Vabariik majanduslikes ja teaduslikes suundades.

Teaduslik revolutsioon jätkus ja süvenes. Kepler ja Galileo aitasid arendada uut taevamudeli käsitust, Newton esitas universaalseid seaduspärasusi (1687). Medicina ja eluslooduse mõistmises avaldas mõju William Harvey vere liikumise kirjeldus ning Antoni van Leeuwenhoek mikroskoopia areng. Barokk-kunst ja -muusika levis ning mõjutas arhitektuuri ja kultuuri kogu Euroopas.

Kolonialism ja kaubandus kasvasid kiiresti. 1602 asutati Verenigde Oostindische Compagnie (VOC) ning 1600. aastate jooksul tekkisid teised suuremad kaubandusettevõtted, mis aitasid luua globaalseid kaubandusvõrgustikke. Merenduse laienemine suurendas kultuurivahetust ning samal ajal tõi kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse ja inimkaubanduse jätkumise.

Religioon mängis olulist rolli poliitikas ja ühiskonnas. Katoliku ja protestantlike riikide vahel toimunud konfessionalist konfliktid ning reformide mõju mõjutasid seadusandlust, haridust ja kultuurilist elu. 17. sajand jätsid jälje nii kunstis kui teaduses, muutes kaasaegse ühiskonna aluseid.