õhkkvaliteet

Õhkkvaliteet viitab õhu puhtuse ja koostise tasemele. See hõlmab mitmesuguseid komponente, sealhulgas gaase, tahkeid osakesi ja muid aineid, mis võivad mõjutada inimeste tervist, keskkonda ja elusorganisme.

Peamised õhusaasteallikad on erinevad. Tööstusprotsessid, sõidukite heitgaasid, energiatootmine, põllumajanduslikud tegevused ning kodumajapidamiste kütmine ja toiduvalmistamine eraldavad atmosfääri mitmesuguseid saasteaineid. Nende hulka kuuluvad näiteks tahked osakesed (PM2.5 ja PM10), lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2), osoon (O3) ja süsinikmonooksiid (CO).

Õhusaaste mõjud võivad olla mitmekesised. Inimeste tervisele võib see põhjustada hingamisteede haigusi, südame-veresoonkonna probleeme, allergiat ja vähi riski suurenemist. Keskkonnale avaldab see mõju happevihmade, osoonikihi kahjustuse ja kliimamuutuste kaudu. Taimed ja loomad võivad samuti saasteainete tõttu kahjustuda.

Õhukvaliteedi monitooring on oluline, et hinnata õhu seisundit ja tuvastada probleeme. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja erinevad riiklikud keskkonnaväljaanded seavad õhukvaliteedi standardid ja suunised.

Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse mitmesuguseid meetmeid. Nende hulka kuuluvad heitmenormide karmistamine tööstuses ja transpordis, taastuvenergia kasutamise edendamine, energiatõhususe parandamine, rohealade suurendamine linnades ja rahvusvaheline koostöö saaste vähendamiseks. Isiklikul tasandil saab õhukvaliteeti parandada näiteks ühistranspordi kasutamise, jalgrattasõidu, säästliku energiakasutuse ja heitkoguste vähendamisega.