Üldnähud

Üldnähud on mittespetsiifilised üldised sümptomid, mis esinevad paljudes haigustes ja ei viita ühele konkreetsele lokaliseeritud probleemile. Tüüpilised üldnähud on väsimus ja nõrkus, palavik või öine higistamine, kaalulangus, söögiisu langus, unetus ning peapööritus või üldine halvenenud enesetunne. Need sümptomid võivad esineda haiguste varases staadiumis või kroonilise haiguse taustal.

Põhjused on laiaulatuslikud. Nendeks on nakkushaigused (viirused, bakteriaalsed infektsioonid), põletikulised või autoimmuunhaigused (nt luupus, reumatoidsed haigused), pahaloomulised haigused (nt lümfoom, leukeemia), endokriinsed ja ainevahetushäired (kilpnäärmehaigus, neerupealise näärme puudulikkus, diabeet), kroonilised elundhaigused, ravimite kõrvaltoimed või ärajätmine ning psühholoogilised tegurid (depressioon, ärevus).

Hindamine hõlmab põhjalikku anamneesi ja füüsilist läbivaatust. Olulised on sümptomite kestus ja kulg, kaasuvad sümptomid ning alarmmärgid: püsiv või kõrge palavik, öine higistamine, seletamatult suur kehakaalulangus, märkimisväärne väsimus, lümfadenopaatia või uus kõhuvalu. Uuringud määratakse kliinilise kahtluse põhjal: vereanalüüs (täielik vereloend), C-reaktiivne valk (CRP) või erütrotsüütide settimise määr (ESR), biokeemia, kilpnäärme funktsioon ning vajadusel nakkusetekitajate seroloogia ja pildiuuringud (röntgen,ultraheli või CT).

Ravi suunatakse põhihaiguse korrigeerimisele. Sõltuvalt põhjusest võib olla vajalik sümptomaatiline tugi, piisav puhkus ja vedelike tarbimine. Kui sümptomid püsivad või on seotud ohtlike märkidega, tuleb pöörduda arsti poole lisauuringute ja ravi jaoks. Üldnähud on olulised haiguste varajase avastamise osakaal, kuid neid tuleb tõlgendada koos täiendavate uuringutega.