Õhusaastest

Õhusaastest rääkides peame silmas atmosfääri kahjulike ainete sisaldust. Need ained võivad olla nii looduslikku päritolu kui ka inimtegevuse tagajärjel tekkinud. Peamisteks allikateks on tööstus, transport, energiatootmine ja põllumajandus. Samuti võivad looduslikud sündmused nagu vulkaanipurseid või metsatulekahjud oluliselt õhu kvaliteeti mõjutada.

Õhusaaste koosneb erinevatest osakestest ja gaasidest. Levinumateks saasteaineteks on tahked osakesed (PM2.5 ja PM10), süsinikmonooksiid (CO), vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx) ja osoon (O3). Need ained võivad pärineda mitmesugustest allikatest. Näiteks tekivad tahked osakesed kütuse põletamisel ja tööstusprotsessides, vääveldioksiid peamiselt kivisöe ja nafta põletamisel, lämmastikoksiidid aga mootorite heitgaasides ja tööstuslikus põlemises. Osoon tekib päikesevalguse toimel lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite reaktsioonil.

Õhusaastel on mitmeid negatiivseid tagajärgi. Inimeste tervisele avaldab see kahjulikku mõju, põhjustades hingamisteede haigusi, südame-veresoonkonnahaigusi ja suurendades vähiriski. Samuti on õhusaaste süüdi happevihmade tekkes, mis kahjustavad metsi, mulda ja veekogusid. Lisaks aitab kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon kaasa kliimamuutustele. Globaalse õhusaaste vähendamiseks on vajalikud riiklikud ja rahvusvahelised meetmed, sealhulgas heitmenormide rangem kontroll, taastuvenergia kasutamise suurendamine ja säästva transpordi edendamine.