üleminekuaegade

Üleminekuaegade on mõiste, mida kasutatakse ajaloolises ja sotsioloogilises kirjanduses kirjeldamaks ajaperioode, mil vanad institutsioonid ja normid asenduvad uute süsteemidega. Sellised ajad võivad olla nii järsud kui pikaajaliselt kumulatiivsed ning neid iseloomustab institutsiooniliste, majanduslike, tehnoloogiliste ja kultuuriliste muutuste segunemine.

Mõiste põhineb sõnadel üleminek ja aeg, viidates perioodidele, mil ühiskond liigub vanade korraldustest uute poole. Sageli kasutatakse vormi üleminekuaegade mitmuses, et tähistada mitmeid erinevaid ajavahemikke, mis tähistavad üleminekut erinevates kontekstides.

Iseloomulikud jooned on muutuste mitmepeatis iseloom, uute institutsioonide teket ja vanade lõppemist, muutused majanduses ja tööjaotuses, tehnoloogiline innovatsioon ning kultuuriliste identiteetide ja tavade ümberkujundamine. Sel ajal võivad tekkida poliitilised reformid, sotsiaalsed ebakõlad ning uute normide ja väärtuste kujunemine.

Näited ja rakendus: kontseptsiooni kasutatakse ajaloo ja sotsioloogia analüüsis, et korraldada pikaajalisi muutuste süre; käsitletakse näiteks feodalismi ja keskse valitsemise kujunemist Euroopas, agrar-ühiskonna üleminekut tööstusühiskonnale ning digitaliseerimisega seotud ühiskondlikke muutusi.

Kriitika: mõiste võib olla liiga üldine ja subjektiivne ning ajaloo jagamist „etappideks” peetakse mõne kriitiku jaoks liialt teleoloogiliseks. Teised rõhutavad, et muutused on pidevad ning kategoriseerimine võib olla kunstlik.

Seosed: moderniseerimine, industrialiseerimine ja digitaliseerimine on tihti seotud üleminekuaegade analüüsiga.