üleannustamise

Üleannustamine on seisund, kus organism saab suurema annuse ainet kui ta suudab ohutult töödelda. See võib olla tahtlik või tahtmatu ning hõlmab ravimite, alkoholi ja uimastite üledoose ning koostoimeid. Ohtlik võib see olla hingamisteede pärssimise, teadvusekaotuse ja eluliste funktsioonide rikkumise tõttu; kiired meditsiinilised sekkumised on sageli vajalikud.

Levinumad üleannustamise allikad on opioidsed uimastid ja ravimid, bensodiasepiinid, antidepressandid ning teised retsept- või käsimüügiravimid, samuti alkohol ja narkootiliste ainete koosmanustamine. Riski suurendavad vanus, kroonilised haigused, alkoholi või teiste ainete samaaegne tarvitamine ning annuste ebakorrektne hindamine.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt aine liigist, kuid enamasti nähakse aeglast või peatunud hingamist, teadvusekaotust või segasust, kahvatut või sinakat nahka, iiveldust ja oksendamist ning krampide ilmnemist. Mõned ained võivad põhjustada pulsi muutumist või vererõhu langust.

Esmaabi ja diagnoos: kui kahtlustatakse üledoos, helistage koheselt häirekeskusele. Kui inimene on teadvusel ja hingab, asetage ta külili ohutusse asendisse ning kontrollige hingamist. Kui on kättesaadav naloksone, manustage opioidide üledoosi korral. Haiglas tehakse täpsem mürgistuse hindamine ning vajadusel hingamisteede toed, vedelikukomponent ja sümptomaatiline ravi ning antidoodid.

Ennetus: järgige ravimijuhiseid ja arsti soovitusi, vältige annuste ületamist ja ravimite jagamist teistega; hoida ravimid lastele kättesaamatus kohas; vältige alkoholi koos ravimitega ja koostoimete kontrolli; vajadusel on naloksone kättesaadavus koolitatud isikutele oluline.

Üleannustamine on oluline rahvatervise teema, mis vajab teadlikkust, varajast sekkumist ja ligipääsu kiirele ravile. Koolitus ja ennetustöö, sealhulgas naloksone laialdasem kasutusele võtmine, aitavad vähendada surmajuhtumeid.