üldkeelena

Üldkeelena (ingl. lingua franca) on termin, mida kasutatakse keelepoliitikas ja keeleteaduses selle kohta, milline keel toimib erinevate emakeelega inimeste vahelise ühise suhtluskeelana. See ei viita üksnes ametlikule või emakeelena kasutatavale keelele, vaid keelele, mida inimesed valikuliselt kasutavad ajavahemikul, kui puuduvad ühise emakeelega kogukonnad.

Etymoloogia ja mõiste. Sõna koosneb eestikeelsest eesplexist üld-, sõnast keel ja lõpposast -ena, mis väljendab funktsiooni „kõrval” või „kui …”; seetõttu tähistab üldkeelena midagi, mis on kasutusel üldise kommunikatsiooni vahendina. Üldkeelena võib olla loomulikult kujunenud või kunstlikult määratletud ning see võib hõlmata nii kõne kui kirjakeelt.

Ajalugu ja näited. Üldkeelena on ajalooliselt toimunud mitmes kontekstis: keskajal oli ladina Euroopa laiem kogu-diplomaatias ja teaduses üldkeelena; edasistes sajandites mängis prantsuse keel diplomaatias; tänapäeval on inglise keel globaalne lingua franca rahvusvahelistes suhetes, äritegevuses ja meedias. Teised näited hõlmavad Kiswahilit Ida-Aafrikas ning mõnes regioonis kasutatavaid moodsaid ühiskeeli, nagu mandariini kui общения kõnekeskus Hiina mõnes piirkonnas. Üldkeelena võivad olla nii emakeelseid kui mitte-emakeelseid kõnelejaid ühendavad keeled ning need võivad koosneda pyrginist, kreoolidest või täiskeeltest süsteemidest.

Omadused ja mõju. Üldkeelena on tavaliselt teine keel paljudele rääkimispäevadele; selle standardiseerimine ja normid arenevad vastavalt kasutajate kogemusele ning institutsionaalsetele vajadustele. Kõrgem prestiiž, laiapõhjaline levik ja tehnoloogiline kaasatus suurendavad selle rolli, kuid võivad kaasa tuua kultuurilise mõju ja keelevarade dünaamika muutusi.

Seotud mõisted. Lingua franca, pidgin ja kreoolkeelid, ametlik keel, mitmekeelne ühiskond.