ühisakt

Ühisakt on Eesti õiguses kasutatav mõiste, mis tähistab mitme osapoole poolt ühiselt koostatud ja allkirjastatud dokumenti, mis kirjeldab ühise tehingu või kokkuleppe sisu ja tagajärgi. See ei ole eraldi õigusteksti vorm, vaid üldmõiste, mida kasutatakse olukordades, kus kaks või enamat isikut on seotud ja nende õigused ning kohustused on kirjas ühel dokumendil.

Ühisakti kasutatakse sageli kinnisvara ühisomandi korralduse, pärimise kokkulepete, ärilise koostöö või ettevõtlusega seotud küsimuste lahendamisel. Selline dokument võib reguleerida omandi- või kasulohu jaotamist, kaasomandi piire, vara müügitingimusi või teiste osapoolte kohustusi ning õigusi seoses ühiste toimingutega.

Formi ja sisu seisukohast sisaldab ühisakt tavaliselt kuupäeva, osapoolte identifikaatorid, kokkuleppe eesmärgi ja selle õiguslikku alust, tagatud õigused ja kohustused, osapoolte osa- või vara jaotuse kirjelduse ning allkirju. Mõnel juhul on vajalik dokumendi notariaalne tõestus ning kinnisvara, pärimise või ettevõtte omandiga seotud äritehingute puhul võib dokument olla või saada kinnistusrahvatusse või registreerimisse kantud.

Õiguslikult on ühisaktide sisu kõigi allakirjutanud osapoolte jaoks siduv ning need võivad toimida tõendina vaidlustes. Kehtivuse ja jõu tekkimine sõltub sageli vorminõuetest, nagu notariseerimine või tehingute registreerimine vastavates registrites.

Taust ja sünonüümid: sõna süstemaatikas on “ühis-” tähistab ühist, “akt” tähendab tehingu või dokumendi vormi. Seonduvad mõisted hõlmavad notariaalset akti ja kinnistusraamatusse kandmist.