õppimisvõimet

Õppimisvõimet on neurokognitiivne talitlushäire, mis raskendab koolis vajalike oskuste omandamist, nagu lugemine, kirjutamine ja matemaatika, hoolimata soodast õpetusest ja tavalisest/intellektist. See ei tulene halvast õpetusest ega üldisest intellektipuudulikkusest ning mõjutab inimesi erinevalt.

Peamised valdkonnad, kus raskused esinevad, on lugemisvõime, kirjutamisoskus ja arvutusoskus. Sageli võib sama isik kogeda raskusi ka organiseerimise, töömälu või tähelepanuga. Õppimisvõimet ei iseloomustata kui intellektuaalset piirangut, vaid kui spetsiifilisi õppesooritusi, mis nõuavad täiendavaid tugimeetmeid ja erinevat õpetusviisi.

Diagnostika põhineb mitmekülgsel hinnangul, mis hõlmab standardiseeritud õppe- ja kognitiivseid teste, inimese ja perede vestlusi ning koostööd õpetajate ja spetsialistidega. Eristamiseks vaadatakse läbi ka teisi põhjuseid, nagu ebapiisav õpetus, kuulmis- või nägemisprobleemid või teiste tervisehäirete mõju.

Toetused ja juhtumeid käsitlevad meetmed hõlmavad kohandatud õppekava, eripedagoogilist abi, lisatuge ja individuaalset õpet ning erinevaid tugitehnoloogiaid. Varane avastamine ja järjepidev toetus suurendavad õpitulemusi ning edasist haridustee ja tööalaseid võimalusi. Õppimisvõimet esineb erinevas vanuses; elu jooksul võivad inimesed omandada uued oskused ning leida sobivaid karjäärivõimalusi koostöös tugiteenuste ja tööandjatega.