õigusteooria

Õigusteooria on filosoofiline ja õiguslik uurimisvaldkond, mis tegeleb õiguste olemuse, päritolu ja kaitsega ning nende rolliga inimestel ja ühiskonnas.

Õigused võivad olla negatiivsed ja positiivsed. Negatiivsed õigused tähendavad vabadust tegutseda, kuni see ei riku teiste õigusi (näiteks vabadus väljendada oma seisukohti või eraelu kaitse). Positiivsed õigused nõuavad riigi või kollektiivi sekkumist, et tagada teatud teenused või ressursid (näiteks haridus, raviteenused, elatus).

Õigused jagunevad ka looduspõhiste ja seaduslike õiguste vahel. Looduslikud õigused on teooriate järgi olemas enne ühiskonna moodustamist ja on võrdselt kaasündinud, neid ei vaja eraldi seaduslik tunnustamine. Seaduslikud õigused tulenevad kehtivatest õigusaktidest ning võivad olla riigiti ja ajas erinevad. Õiguste teooria uurib, kuidas need erinevad allikad ja kuidas neid õiguskorras praktiseeritakse ning kaitstakse.

Õiguste teooria käsitleb ka õiguste ja vastutuse seoseid ning seda, kuidas õigused piiravad riigi võimu ning samal ajal tagavad individuaalset autonoomiat. Kui õigused omavahel põrkuvad, kasutatakse proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtteid ning kaalutakse huvide tasakaalustamist.

Kriitika keskendub õiguste universaalsuse arutelule, kultuuriliste ja sotsiaalsete kontekstide mõjust ning sellele, kuidas õiguste käsitlus võib peita hierarhiaseid või jätta tähelepanuta kollektiivseid kohustusi; mitmekesisemate vaadete ja kriitiliste suunade arendamine on osa õigusteooria arengust.