õigussubjekorrale

Õigussubjekt on õiguslik mõiste, mis kirjeldab isikut või asutust, kellel on õigus omada õigusi ja kanda kohustusi vastavalt seadustele. Õigussubjektid on need, kellel on võimalik olla õiguste alus ning kelle vastu või millelt õigusi ja kohustusi tekivad. Määratlus hõlmab nii era- kui ka avalikku õigust, kus õigussubjektideks saavad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Õigussubjektide peamised tüübid on füüsilised isikud (inimesed) ja juridilised isikud (näiteks ettevõtted, ühingud, sihtasutused). Lisaks võivad õigussubjektideks olla riik, omavalitsused ja teised avalik-õiguslikud üksused, kellel on riigi või kohaliku omavalitsuse kaudu õiguslik mõju ja kohustused. Täpne nimekiri ning kriteeriumid sõltuvad konkreetsetest õigusaktidest, kuid põhimõte on üheselt, et õiguslikult aktsepteeritud subjektidel on õigused ja kohustused.

Õigusvõime ja tegevusvõime on olulised mõisted õigussubjektile. Õigusvõime tähendab võimet omada õigusi ja kohustusi ning see tekib füüsilisel isikul sünnimomendil ning juridilisel isikul selle loomise või registreerimise hetkel. Tegevusvõime (võime õiguslikke tehinguid teha) võib olla piiratud alaealiste või eestkostetavate puhul ning selle ulatus määratakse seadustega.

Praktikas kasutatakse õigusabstrakti õigusubjekt määratlemiseks peamiselt tsiviil- ja haldusõiguses, kus see identifitseerib, kes on poolides õigussuhtuses ja kelle vastu või kellelt saab hagisid esitada, lepinguid sõlmida ning vara omada. Tekstides võib märgitud vormid nagu tõdusal ja „õigussubjektile“ või „õigussubjekorrale“ viidata samale mõistele.