õiguspõhisest

Õiguspõhisest lähenemisest räägitakse kui raamistikust, mis seab õigused, õigusriigi põhimõtted ja seaduslikkuse keskmesse poliitika kujundamisel, halduses ja avalikes teenustes. Selline lähenemine rõhutab, et otsused ja meetmed peavad olema kooskõlas seadustega, austama inimõigusi ning olema arusaadavalt põhjendatud ja kontrollitavad.

Õiguspõhine lähenemine on levinud nii avalikus halduses, sotsiaal- ja majanduspoliitikas kui ka õiguskaitses. See ühendab riigi kohustuse tagada seaduste järgimine ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse horisondi. See raam võib ilmneda nii seadusloomes, haldusprotsessides kui ka kohtulikus kontrollis.

Põhimõtted hõlmavad seaduslikkust, proportsionaalsust ja läbipaistvust ning riigivõimu vastutust; võrdsuse ja diskrimineerimise vältimise ning inimõiguste kaitse; ning õiguslike kontrollimehhanismide olemasolu ja sõltumatu järelevalve. Nende põhielemendid aitavad tagada õiguskindluse ja kodanike usalduse.

Rakendused hõlmavad poliitikate, seadusandluse ja haldusprotsesside kujundamist kooskõlas õigusega, regulaarseid hindamisi ja järelevalvet, rikkumiste ennetamist ning andmekaitset ja kodanike õiguste tagamist avalikus sektoris.

Tunnused ja väljakutsed: õiguspõhine lähenemine suurendab õiguskindlust ja legitimatsiooni, kuid võib kanduda bürokraatliku koorma ja formaalsuse riskina, kui kiireloomulisi meetmeid ei suudata tasakaalustada. Nõuab tugevat õiguskultuuri, koolitatud ametnikke ja sidusrühmade kaasamist.

Seosed: see on seotud mõistete nagu õigusriik, inimõigused, õiguste alusel põhinev areng, ning Euroopa Liidu õigusnormid.