õigluseteooriatest

Õigluseteooriad püüavad selgitada, mis teeb ühiskonna või selle jaotuse õiglaseks. Need teooriad käsitlevad sageli seda, kuidas ühiskonna hüvesid ja koormisi tuleks jagada. Üks tuntumaid teooriaid on John Rawlsi õigluse kui aususe kontseptsioon, mis esitab kaks põhimõtet: igaühel peaks olema võrdne õigus kõige laiemale võrdsele vabaduste süsteemile, mis ühildub teiste sarnase vabaduste süsteemiga, ning sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused peaksid olema korraldatud nii, et need oleksid mõistlikult kõigi hüvanguks ja seotud ametikohtade ja positsioonidega, mis on kõigile avatud võrdsete võimaluste tingimustel.

Teine oluline suund on utilitarism, mis väidab, et õiglane tegu või ühiskond on see, mis maksimeerib üldist õnne või heaolu. See tähendab, et parim lahendus on see, mis toob kõige rohkem kasu kõige suuremale arvule inimestele. Vastukaaluks rõhutavad teised teooriad, nagu Robert Nozicku libertarism, individuaalseid õigusi ja vabadusi, eriti õigust omandile ja mitte-agressiooniprintsiipi. Selle vaatenurga järgi on õiglane see, mis saadakse õiglaste tehingute kaudu, sõltumata lõpptulemuse ebavõrdsusest.

Lisaks on olemas ka teooriad, mis keskenduvad võrdsuse erinevatele vormidele, näiteks egalitarism, mis propageerib võrdsemat ressursijaotust, või vastupidi, neid, mis lubavad teatud määral ebavõrdsust, kui see on tingitud pingutustest või panusest. Õigluse küsimus on filosoofias fundamentaalne ja erinevad teooriad pakuvad mitmeid viise ühiskonna korralduse ja hüvede jaotuse õigluse hindamiseks.