õigekasutust

Õigekasutus on mõiste, mis tähistab asjakohast, vastutustundlikku ja seaduslikku kasutamist ressursside, esemete või õiguste puhul. Eesti kontekstis kasutatakse seda sageli õigusalases, poliitilises ja igapäevases arutelus, kui rõhutatakse kasutamise vastavust kehtestatud reeglitele, litsentsidele ja sotsiaalsetele normidele.

Sõna moodustab õige ja kasutus; mõiste rõhutab kokkusattumist kokkulepete ja teiste ning ühiskonna huvidega.

Kasutusalad: andmete ja teabe töötlemine (andmeturve, privaatsus, avatud andmed), intellektuaalne omand ja litsentsimine, tarbekaupade kasutamine, loodusvarade ja keskkonna hoidmine, riigihanked ja haridus.

Põhimõtted: seaduslikkus ja litsentside järgimine; õiguste ja omandi austamine; ohutus ja kahju vältimine; jätkusuutlikkus ja efektiivsus; läbipaistvus ja vastutus; raiskamise ja kuritarvitamise vältimine.

Praktikas juhib õigekasutus sellist käitumist nagu tarkvara kasutamine litsentsitingimuste alusel, allikate viitamine, kasutustingimuste järgimine, andmete töötlemise ettevaatlikkus, e-jäätmete korrektne kõrvaldamine ja riigivara mõistlik kasutamine.

See on levinud juhistes ja käitumiskoodides, kus taotletakse vastutustundlikku kasutamist erinevates valdkondades.

Seotud mõisted hõlmavad õiguspärane kasutus, litsentsid, avatud andmed ja intellektuaalne omand.