Üürilepinguid

Üürileping on kokkulepe, mille alusel üürileandja annab üürnikule õiguse kasutada kinnisvara või muud eset tasu eest. Osapooled on üürileandja ja üürnik ning vajadusel nende esindajad. Üürilepinguid on erinevaid: eluruumi üürilepingud (korterid, majad) ja ärilised üürilepingud (äri- või laohooned). Lepingu kestus võib olla tähtajaline (määratud periood) või tähtajatult sõlmitud. Tähtajalises lepingus lõpp on eelnevalt kokkulepitud; tähtajatult leping on lõpetatav etteteatamisega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

Lepingu sisu peab sisaldama objekti kirjeldust (aadress, pind, varustus), üüri suurust ja tasumise korda, lisakulude katmist (kommunaal-, hooldus- või remondikulud) ning vajadusel tagatisaakh (tagatisraha) ning selle kasutustialuseid. Olulised on ka hooldus- ja remondikohustused, üürniku õigused kinnisvara kasutamiseks ning lepingu lõpetamise tingimused ja tähtaegade korraldamine. Lisaks võivad lepingus olla erikokkulepped, näiteks kasutustingimused ja majapidamisreeglid.

Õiguslik raamistik: Eestis reguleerivad üürilepinguid peamiselt võlaõigusseadus ning vajadusel kinnisomandi valdkonna erireeglid. Seetõttu on soovitatav sõlmida kirjalik leping, kus on selgelt märgitud õigused, kohustused ja lõpetamise tingimused.