erikokkulepped

Erikokkulepped (plural: erikokkulepped) on term Eesti keeles, mis tähistab eraldi, tavapärasest raam- või üldkokkuleppest eristuvat kokkulepet. Sõna koosneb eessõnast eri- ja sõnast kokkulepe, viidates mitmesugustel juhtudel kohandatud või täpsustatud tingimustele. Mõiste ilmub peamiselt juriidilises, administratiivses ja koostöövaldkondade kontekstis, kuid selle täpne tähendus võib sõltuda konkreetse valdkonna tavastikust.

Erikokkuleppeid kasutatakse tihti selleks, et kohandada või lisada spetsiifilised tingimused olemasoleva raamlepingu, lepingupaketi või rahvusvahelise kokkuleppe raamidesse. Need võivad käsitleda ulatust ja kohustusi, tähtaegu, finantsilisi aspekte, erandeid, haldus- või juhtimisreegleid ning muid erisusi, mis ei sobi standardse dokumentatsiooni hulka. Üldjoones on erikokkulepped paremini kohandatavad konkreetsetele olukordadele või osapoolte vajadustele kui üldised, ühiselt rakendatavad sätted.

Erikokkuleppe sõlmimine on tavaliselt kirjalik protsess ning see toimub lisaprotokolli või lisana põhilepingule, mis sätestab eraldi tingimused ja nende jõustumise korra. Pooled peavad tavaliselt andma nõusoleku erikokkuleppe sätetele ja need võivad olla ajutised või kehtima kuni määratud tähtpäevani või kuni kokkuleppe tingimuste muutmiseni. Erikokkulepped on sõltuvuses põhipaketi struktuurist ning nende õiguslik mõju sõltub asjaomaste lepingute ja riigi õigusnormide kontekstist.

Näidisvaldkonnad hõlmavad riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist rahastuse ja teenuste kohandamist, ettevõtete ja töötajate vahelisi eritingimusi või rahvusvaheliste lepingute kohandusi, mis on vajalikud kodumaiste õigusnormide või eritingimuste järgimiseks. Erikokkuleppeid käsitletakse tavaliselt lisamõõtmena või eraldiseisva kokkuleppena, mille eesmärk on tagada paindlikkus ja täpsus konkreetses koostöö- või õiguselus.