Ümbermõõt

Ümbermõõt on tasapinnal oleva kujundi piirjoone kogupikkus. See mõõtmetik kirjeldab, kui pikk on joon, mis ümbritseb kujundit. Mõiste kasutatakse nii ringide kui ka mitmesuguste polügonide kohta, kuigi ringide puhul on tavapärane rääkida ringjoone ümbermõõdust.

Ringjoone ümbermõõt on C = 2πr = πd, kus r on raadius ja d on läbimõõt. π on konstant, mida hinnatakse ligikaudu 3,14159. See piili väärtus on sõltumatu ringi suurusest, seega suur või väike ring annab proportsionaalselt sama suhet ümbritseva joone ja suuruse vahel.

Polügooni ümbermõõt määratakse kujundi külgede pikkuste summana. Kui külgede pikkused on a1, a2, ..., an, siis P = a1 + a2 + ... + an. Regulaarse n-külgne kujundi puhul, kus kõik küljed on s, on P = n·s. Ümbermõõdu arvutamiseks on oluline teada ümbermõõdu definitsiooni ja anda piisav andmed külgede pikkustest.

Mõõtmine ja kasutusviisid: ümbermõõtu mõõdetakse joonestus- või ruumioskuste abil, kaardil või ehitusprotsessides mõõtmisvahenditega nagu mõõdulint, lindi või köiega. Ümbermõõtu käsitletakse tihti majandamis- ja arhitektuuriprojektides, maastikukujunduses ning geomeetrilises planeerimises, kus on vaja teada kujundi piirjoone pikkust. Ajaloos on ümbritseva joone pikkuse ja π väärtuste täpsustamisel olulist rolli mänginud Archimedes ja teised kreeka matemaatikud.