Ümberjaotusel

Ümberjaotusel viitab ressursside või koormuste ümberjaotamisele, mille puhul institutsioon, sageli riik, muudab olemasoleva jaotuse sissetulekute, vara või teenuste vahel. Eesmärgiks on vähendada ebavõrdsust, parandada ligipääsu põhiteenustele ja tagada sotsiaalne turvalisus. Mõiste ilmub nii majanduse kui sotsioloogia kontekstis ning hõlmab erinevaid vahendeid, mis muudavad, kes saab mida ja kui palju.

Mõõdu ja vahendid hõlmavad maksustamist ja ülekandeid, avalike teenuste pakkumist ning regionaalseid investeeringuid. Peamised tööriistad on maksud ja tulude kujundamine, progressiivne tulumaks, siht- või universaalsed toetused ning laiemad pensionid, lastetoetused, haigushüved ning tasuta haridus ja tervishoid. Lisaks kasutatakse regionaalse arengu programme ning tööjõu koolitust, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja suurendada võrgustikku töövõimaluste loomisel.

Teoreetiliselt on ümberjaotuse eesmärk saavutada suurem võrdsus ja sotsiaalne õiglus, kuid see võib kaasneda ka majandustegevuse ja efektiivsuse kompromissidega. Ebavõrdsuse mõõtmiseks kasutatakse indikaatoreid nagu Gini koefitsient ja Palma suhe, ning poliitika mõjusid hinnatakse analüüsides, kuidas ümberjaotamine mõjutab tarbimist, investeeringuid ja tööjõu dünaamikat.

Kritikud toovad esile administratiivsed kulud, riskid vale sihtimisele ja võimalikud motivatsioonimuutused tööle ning maksude tasumisele. Ümberjaotust peetakse siiski olulise vahendina sotsiaalse stabiilsuse ja võrdsuse parandamisel, eriti kriiside või pikkajaliste ebavõrdsuste korral.