Üleküllastatud

Üleküllastatud on termin, mida kasutatakse keemias kirjeldamaks lahuse seisundit, milles lahustunud lahust on rohkem kui see, mis oleks võimalik antud temperatuuril tasakaalu korral. Sellele seisundile vastab ingliskeelne nimetus supersaturation. See on metsikultiniselt metastabiilne lahus, mis ei ole tasakaalus ja mida mõjutavad kergesti väline mõju või energiapuudus.

Üleküllastatud lahuse saamiseks lahustatakse aine tavaliselt kõrgema temperatuuri juures ning lahus jahutatakse aeglaselt või lahusti aatumul eesmärgiga jahtuda või aurustuda. Kuna lahustunud kogus ületab tasakaalulisust, püsib lahustunud aine mõnda aega lahuses, kuni tekib häire või seedimise korral tekkinud kristalliseerumine.

Lahuse stabiilsus sõltub kineetilistest barjääridest ning sellest, kui kergesti tekivad kristalliseerumise eellased. Kui tekivad nucleation- või häirekohad või tehakse tahtlikult võrkkustik, algab ebanähtavalt kiiresti üleküllastunud lahuse kristalliseerumine ja liig lahustunud aine kristalliseerub.

Tavapärased näited hõlmavad kõrge temperatuuriga lahendusi, kus lahust on lahustatud ja seejärel jahutatakse, ning klassikalist naatriumaatetrihüdraadi „kuuma jää” demonstraatsiooni, kus üleküllastunud lahus kristalliseerub kattega. Üleküllastatus on oluline põhimõte kristalliseerumisprotsessides ning materjaliteaduses.

Looduses võib üleküllastatus põhjustada mineraalide sadestumist ja kivimite moodustumist geoloogilises toimel. Kontseptsioon on seotud temperatuuri, rõhu, lahusti omaduste ja lisandite mõjuga.