Lahuse

Lahus on homogeenne segu, kus lahustunud aine on lahustis ühtlaselt jaotunud. Lahus võib olla mis tahes olekus: vedelas, gaasilises või tahkes ning selle koostis ja lahustunud aine kontsentratsioon sõltuvad temperatuurist ja rõhust. Kõige klassikalisem näide on sool vees.

Lahuseid on võimalik jagada kolme peamises kategoorias: vedelahused (lahustina vedelik; näiteks sool vees), gaaslahused (näiteks õhk) ning tahked lahused ehk solid-lahused (nt brassi Cu-Zn ja teras Fe-C).

Omadused ja kontsentratsioon: Lahustuvus kirjeldab, kui palju lahustub kindlal temperatuuril. Kontsentratsiooni näitavad massiprotsent, molaarne kontsentratsioon ja molaarosakaal. Temperatuur ja rõhk mõjutavad lahustuvust: vedelahustes sageli soojenedes lahustuvus suureneb, gaaside puhul temperatuuri tõstmine lahustuvust vähendab. Lahused on homogeenne segu, mistõttu lahustunud osad ei ole nähtavad visuaalselt.

Rakendused: Lahused on keskne mõiste keemias, farmakoloogias ja bioloogias. Neid kasutatakse laborites, ravimite manustamisel (nt füsioloogiline NaCl lahus 0,9%), toiduainetööstuses ja paljudes tööstusprotsessides.

Seosed ja piirid: Lahused erinevad heterogeensetest segudest nagu suspensioonid ja kolloidid. Emulsioonid ei ole lahused, kuna need on heterogeensed. Lahused võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus.