Üksikuid

Üksikuid on sõna „üksik” mitmuse partitiiv, mida kasutatakse siis, kui viidatakse sümboolselt või täpsustavalt mitmele eraldiseisvale esemele või isikule. Sõnalisel tasandil tähendab üksik ehk eraldi, üksikkonnast, üksinda esinevat või vähese kogusega. Partitiivvormi „üksikuid” kasutatakse seetõttu, et rõhutada mitteülese hulga olemasolu ning rõhuasetust sõlmede eraldatusele.

Kui „üksik” on omadussõnana, võib see kirjeldada nii inimesi kui ka esemeid, nähtusi või olukordi, mis ei kujuta endast suuremat rühma või kuhjumist. Näide: „Ruumis oli näha üksikuid esemeid.” või „Pargis kohtasin üksikuid inimesi.” Selline kasutus rõhutab mingi komplekti osade eraldatust või puudumist teistega võrdlemisel.

Erijaotused ja valdkonnad:

- Sotsiaalne ja kirjanduslik keel kasutab sageli „üksikuid inimesi” või „üksikuid esemeid” kirjeldamaks üksildust, eraldatust või erikohtumisi.

- Looduses või majanduses võib öelda „üksikuid objekte” või „üksikuid taimi/loomi” kui midagi esineb üksikult või väikeses koguses võrreldes suurema massiga.

- Matemaatikas ja loodusteadustes võib minna kasutusse väljendina „üksik punkt” või „üksik punktid” tähistamaks eraldiseisvaid üksusi ruumis.

Seosed: sõna „üksik” sünonüümidena võivad esineda „eraldiseisev”, „ainus”, „väike arv” sõltuvalt kontekstist. Kui rõhutada mitte üksikute isikute viisi, võib kasutada ka mõistet „soliidid” või „erahulgad” teistes keeltes.