Ühikuid

Ühik on standardmõõt, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste väljendamiseks. Ühikut kasutades saab suuruse magnituudi kirjeldada ning seejärel teisendada või võrrelda teiste suurustega. Näiteks võib pikkust väljendada meetrites, massi kilogrammides või aega sekundites. Ühtlustatud ühikud tagavad tulemuste järjepidevuse ja mõistetavuse rahvusvaheliselt.

Siin maailmas laialdaselt kasutatav SI-süsteem sisaldab seitset baasühikut: meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), ampeer (laengutest tulenev elektriline vool), kelvin (temperatuur), mool (sisaldus aatom- või molekulide arvuna) ning kandela (valgusvoog). Lisaks baasühikutele kasutatakse arvukalt teisend- ja tuletatud ühikuid, näiteks newton (jõud), joule (energia), watt (võimsus) või pascal (Rõhk). SI hõlmab ka dekadimäärasid ehk prefikseid nagu kilo-, milli-, mikro- jne, mis võimaldavad suurusi vahemikus väga erinevad korrutada või jagada.

Aastatel 2019–2020 uuendati SI baasühikute definitsioone, tuginedes füüsikalistele konstandidele: metre määratakse valguse kiiruse c kaudu, sekund määratakse Cs-ioonrühma sagedusega, kilogramm Plancki konstanti h kaudu, ampere elektrilise laengu elementaarse laengu läbi e, kelvin Boltzmanni konstantiga k, mol Avogadro konstantiga N_A ning kandela lüngatulelise efektiivuse kaudu. Need muudatused suurendasid järjepidevust ja püsivust.

Lisaks SI-ruumile kasutatakse mitmes valdkonnas ka mitte-SI või vanemaid ühikuid, näiteks litreid, minuteid, tunde või tonne. Ühikud võivad olla mõnevõrra riigiti erinevad, kuid teaduses ja tööstuses tehakse sageli teisendused SI-süsteemi kohaselt.

Metroloogia korral kontrollitakse mõõtevahelisi järjepidevusi ning tagatakse mõõtmiste jälgitavus (traceability) rahvusvaheliste ja riiklike standardite kaudu. Rahvusvahelised organid, nagu BIPM ja CGPM, koordineerivad kõikeo metru, kilogrammi ja teiste põhühikute defineerimisi ning standardite kinnitamist.