Õigusvõimega

Õigusvõimega on Eesti õiguses isiku võime omada õigusi ja kohustusi ning osaleda õigussuhteis. See põhiomadus eristab õigussubjekte ning kirjeldab, kellel on õiguslikult võimalik omada vara, sõlmida lepinguid ja osaleda kohtulahendites. Õigusvõime jaguneb füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õigusvõimeks.

Füüsilised isikud omandavad õigusvõime sünnist ja säilitavad selle elu lõpuni. Õigusvõime annab õiguse omada vara, sõlmida lubatud lepinguid ja olla kohustatud. Tehingute tegemine nõuab tehinguvõimet (võimet iseseisvalt toime tulla õiguste ja kohustustega seotud toimingutega). Täisealised (18 aastat ja vanemad) tavaliselt omavad täis tehinguvõimet; alaealiste toimingud nõuavad vanemate või eestkostja nõusolekut ning eraldi esindust.

Juriidilised isikud on õigussubjektid, kelle õigusvõime tekib registreerimisega. Nad võivad omada vara, sõlmida lepinguid ja olla kohtus osapooled. Nende õigused ja kohustused tegevad läbi nende organite ja esindajate (nt juhatus) kaudu.

Piirangud õigusvõimes võivad tekkida vaimse tervise või muu suutlikkuse puudumise korral, mille korral määratakse eestkostja või eestvedaja ning tehinguid võib piirata. Õigusvõime ja tehinguvõime mõisted võivad erineda, kuid mõlemad moodustavad tsiviilõiguse aluse: õigusvõime on isiku põhivõime omada õigusi ja kohustusi, tehinguvõime aga iseseisva õiguste kasutamise võime toimingutes, mis neid õigusi või kohustusi realiseerivad.