Õiguskultuuris

Õiguskultuuris tähistab mõiste kogumit hoiakuid, väärtusi ja praktikaid, mis puudutavad õigust ja õigussüsteemi. See hõlmab inimeste usku õigussüsteemi legitiimsusesse, õiguspärasusse ja efektiivsusesse ning valmisolekut järgida seaduseid, kasutada õiguslikke vahendeid ja osaleda õigusprotsessides.

Olulised mõõtmed on legitiimsus ja usaldus institutsioonide vastu (kohus, politsei, riigiasutused), õiguse mõistmine ja kirjaoskus, ligipääs õigusele ja õigusabile, menetluslik õiglus ja läbipaistvus. Lisaks tähendab õiguskultuur professionaalset eetikat ja tava kohtunikest, advokaatidest ja prokuratuurist hooliva kogukonna kultuuri ning üldist avalikku diskursust õiguse teemadel.

Õiguskultuuri kujundavad ajaloolised kogemused, poliitiline kultuur, haridus, meedia ja kodanikuühiskond. Seadusandlus, institutsioonide sõltumatus, korruptsioonivastased jõud ja tõhus õiguse pakkumine loovad aluse usaldusele ja õiguste realiseerimise teostatavusele.

Uuringud ja mõõtmine keskenduvad näiteks rahulolule, usaldusele, õiguste teadlikkusele ning valmisolekule esitada taotlusi või pöörduda õiguskaitse poole. Õiguskultuur mõjutab seaduste rakendamist, reformide vastuvõtmist ja üldist heaolu.

Erinevates kontekstides võib õiguskultuuri kirjeldus erineda. Eesti kontekstis on õiguskultuuri kujundanud kiire e-lahenduste kasutuselevõtt, avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus sfääris suur usaldus institutsioonide vastu ning rõhk õiguste teavitusele ja kättesaadavusele.