Õhuvooge

Õhuvooge tähistab õhu liikumine ruumis või piirkonnas. Need voolud moodustavad õhu kiiruse ja suuna ning võivad ajas ning ruumis muutuda. Õhuvooge põhjustavad rõhuerinevused, temperatuurierinevused ning välistä jõudude mõju, näiteks ventilaatorid, avatud aknad või välisõhu sissesõit. Nad võivad olla laminaarsed, kui vool on ühtlaselt suunatud ja järjepidev, või turbulentsed, kui liikumine on ebakorrapärane ja keerlev.

Väiksema skaalaga õhuvood tekivad peamiselt konvektsioonist: soojem õhk kerkib ja jahtub ning jahtunud õhk liigub alla. Suuremate või välistest jõududest sõltuvate süsteemide puhul võivad õhuvood kujuneda sundkonvektsioonina, mida põhjustavad näiteks ventilaatorid, kliimaseadmed ja hoone fassaadi omadused. Atmo­sfääris ning suurema ulatusega piirkondades juhivad õhujaotust rõhuringid, tuule süsteemid ning Coriolisjõud, moodustades üldised õhuvoogude mustrid nagu soojusrikkud, monsoonid või jet-vood.

Õhuvoogude mõõtmine ja modelleerimine kasutab nii vahetuid kui ka visuaalseid meetodeid. Anemomeetrid mõõdavad kiirust ja suunda, vahel kasutatakse voolu visualiseerimist suitsu või tolmuga. Arvutuslik vedu-dünaamika (CFD) ja muud simulatsioonitööriistad aitavad hinnata voolude käitumist keerulistes ruumides, nagu hoonete sisene õhuvahetus või tööstuslikud kanalid.

Oluline on õhuvoogude mõistmine HVAC-i disainis, õhu kvaliteedi tagamisel ning tõhusates tulekahju- ja evakueerimisprotsessides, samuti meteoroloogias ja õhukvaliteedi hindamisel.