Ärilepingud

Üürilepingud on lepingud, mille alusel üürileandja annab üürnikule õiguse kasutada kinnisvara või selle osa teatud ajaks vastavalt kokkulepitud tingimustele vastu üüri.

Lepingud võivad käsitleda eluruume (korterid ja nende osad) või mitteeluruume (äri- või töökohad). Leping võib olla tähtajaline või tähtajatu ning see reguleerib kinnisvara kirjeldust, üüri summat ja maksekorra, lepingu kestust või lõpetamise tingimusi, tagatisraha ning hoolduse ja remondi kohustusi, ning kasutustingimusi või muid piiranguid, mis lepingus sätestatud on.

Õigused ja kohustused on põhiliselt järgmised: üürnik peab maksma üüri õigeaegselt ja hoolitsema kinnisvara korraliku kasutamise eest, teavitama kahjudest ja lubama kinnisvara õigeaegsetel teenustel kontrollimise või remondi tegemise; üürileandja peab tagama kinnisvara ohutuse, elamiskõlblikkuse ja teostama vajalikud remonditööd ning tagama kinnisvara kasutamiseks sobivad tingimused. Deposiit või tagatis võib toimida kui garantiide object ning see tagastatakse lepingu lõppemisel, arvestades kasutusest ja võimalikest kahjustustest tulenevaid lõpparveid.

Lepingu lõpetamine võib toimuda lepingu lõppemisel, tähtajalise lepingu puhul selle lõppemisega ning tähtajatu lepingu puhul etteteatamisteate alusel või kokkuleppel poolte vahel. Lisaks võivad lepingud sisaldada eritingimusi luited, mida tuleb järgida.

Õiguslik raamistik: Üürilepingute üldine reguleerimine toimub Võlaõigusseaduses, eluruumide üürimise ja erisoovid võib katta eriseadused nagu korteriomandi ja üürimise seadus.

Küsimustes või täpsustuses saab vajadusel täiendavalt käsitleda konkreetseid olukordi, nagu üürisumma muutused, tagatis ja remondikohustused.