võtja

Võtja on Eesti keeles nimisõna, mis tähistab isikut, kes võtab midagi vastu või saab teatud õigused või omandi. Sõna on moodustatud verbist võtta ning agentivormist -ja, nii et see viitab tegutsejale, kelle roll on vastuvõtmine. Eri kontekstides võib võtja kirjeldada nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kellele midagi üle antakse.

Kasutusvaldkonnad: Võtjat kasutatakse peamiselt lepingute, tehingute ja ülekannete kontekstis, kus on oluline määrata pool, kellele omand või kohustus edastatakse. Võtja võib olla näiteks isik, ettevõte või muu juriidiline subjekt. Inimese või asutuse rolli olles vastuvõtja kirjeldab pooltevahelist olukorda: andja on antja või annaja; võtja on see, kellele omand või õigus edasi antakse. Sõna võib asendada lihtsat „vastuvõtja“ või „saaja“ sõltuvalt kontekstist, kuid täpne valik sõltub olukorrast.

Võtjat kasutatakse sagedamini ametlikes või tehnilistes tekstides, kus on vaja täpsustada õiguslike või finantslike toimingute osapooli. See ei pruugi olla igapäevases kõnes väga levinud; kui kontekst ei nõua täpset rolli määratlust, võib kasutada sünonüüme nagu „vastuvõtja“ või „saaja“.

Seotud mõisted: andja (giver/donor), saaja (recipient/beneficiary), vastuvõtja (receiver). Võtja ja nende sünonüümide kasutus sõltub kontekstist, õiguskeskkonnast ja valdkonnast.