võrgukaartide

Võrgukaardid on arvutite riistvara, mis võimaldab seadet ühendada arvutivõrguga. Need võivad olla sisestatud arvuti emaplaadile (internal) või välised adapterid, mis ühendatakse USB‑pordi kaudu. Enamik kaasaegseid arvuteid kasutab integreeritud võrgukaarti, kuid eraldi kaardid võivad parandada jõudlust või pakkuda suuremat kiirust.

Võrgukaardid jagunevad peamiselt traadiga ja traadita kaartide vahel. Traadiga võrgukaardid kasutavad Etherneti standardeid ning neid paigaldatakse PCIe‑ või mõnikord USB‑liidesena. Traadita võrgukaardid (Wi‑Fi) võimaldavad ühenduda traadita võrguga ning nendega kaasnevad sageli antennid; need võivad olla PCIe, USB või mõnikord M.2 formaadis.

Formaatide poolest leidub sise‑, välis‑ ja miniatuurseid mudeleid: PCIe/PCIe x1, M.2 (A/E‑key), Mini PCIe ning USB‑adapterid. Kiirus sõltub standardist: Etherneti kaartide kiirused ulatuvad 10/100/1000 Mbps kuni 2.5, 5 või 10 Gbps; Wi‑Fi kaartidel on standardid 802.11a/b/g/n/ac/ax, millest viimane võimaldab suuremaid kiirusi ja laiemat sagedusala.

Võrgukaartide töö seisneb füüsilise ühenduse haldamises, MAC‑adresse kasutamises ning andmete edastus- ja vastuvõtufunktsioonides. Enamikul kaartidel on draiverid, mis võimaldavad operatsioonisüsteemil hallata võrguühendust; need on ühilduvad Windowsi, Linuxi ja macOS‑iga. Draiverite kaudu saab konfigureerida võrguühendusi, virtuaalseid võrke, VLAN‑sid, QoS ja Wake-on-LAN.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad koduvõrke, kontori- ja andmekeskuseid ning võrguid, mis nõuavad suuremat kiirust või eraldi liidest. Mõned NIC‑id pakuvad ka PoE‑toetust, mis laadib toidet IP‑kaameratele või telefonidele.