võrguadresseerimises

Võrguadresseerimine on protsess, mille käigus antakse võrgus olevatele seadmetele unikaalsed identifikaatorid, mida nimetatakse võrgu aadressideks. Need aadressid võimaldavad seadmetel omavahel suhelda ja andmeid vahetada. Kõige levinumad võrguadressi tüübid on IP-aadressid (Internet Protocol) ja MAC-aadressid (Media Access Control).

IP-aadressid on loogilised aadressid, mida kasutatakse andmepakettide suunamiseks üle võrkude, sealhulgas interneti. IP-aadressid võivad olla ajutised (dünaamilised) või püsivad (staatilised). Dünaamilisi IP-aadresseid antakse seadmetele automaatselt DHCP-serveri (Dynamic Host Configuration Protocol) abil, samas kui staatilised IP-aadressid konfigureeritakse käsitsi.

MAC-aadressid on füüsilised aadressid, mis on tootja poolt igale võrguliidesele (näiteks võrgukaardile) unikaalselt määratud. MAC-aadresseid kasutatakse andmete edastamiseks kohalikus võrgus (LAN). Võrguadressi lahendamise protokoll (ARP) on oluline mehhanism IP-aadressi teisendamiseks vastavaks MAC-aadressiks kohalikus võrgus.

Võrguadresseerimine on võrkude toimimise alus. Ilma selle mehhanismita ei saaks seadmed üksteist tuvastada ega omavahel ühendust luua, mis muudaks andmete edastamise ja teenuste kasutamise võimatuks.