võimendusesüsteemides

Võimendusesüsteem on elektrooniline ahel, mis suurendab sisendsignaali amplituudi või võimsust. Seda kasutatakse laialdaselt erinevates elektroonikaseadmetes, sealhulgas audio- ja raadiosüsteemides. Võimenduse põhiülesanne on muuta nõrk signaal tugevamaks, nii et seda saab töödelda või edastada ilma märkimisväärse moonutuse või kadumiseta.

Võimendusesüsteemid koosnevad tavaliselt aktiivsetest komponentidest, nagu transistorid või operatiivvõimendid, mis vajavad toiteallikat, et signaali võimendada. Passiivsed komponendid, nagu takistid ja kondensaatorid, kasutatakse sageli võimendi tööpunkti reguleerimiseks ja soovitud sageduskarakteristiku saavutamiseks.

Peamised parameetrid, mis iseloomustavad võimendusesüsteemi, on võimendus, ribalaius, moonutus ja müratase. Võimendus näitab, kui palju signaali amplituudi suurendatakse. Ribaalus määrab sagedusvahemiku, milles võimendi töötab efektiivselt. Moonutus kirjeldab soovimatuid lisasignaale, mis võimendussüsteemiga kaasnevad, ja müratase näitab võimendi enda tekitatud taustmüra.

Võimendusesüsteeme liigitatakse sageli nende kasutusala või tööpõhimõtte järgi. Näiteks on olemas eelvõimendid, mis suurendavad väga nõrku signaale, ja lõppvõimendid, mis annavad piisavalt võimsust kõlarite või antennide juhtimiseks. Audio valdkonnas on levinud erinevad klassid, näiteks klass A, B, AB ja D, millel on erinevad efektiivsused ja moonutuse omadused.