väärisgaasidel

Väärisgaasid, tuntud ka kui inertsed gaasid, on keemiliste elementide rühm, mis asuvad perioodilisustabeli 18. rühmas. Need hõlmavad heeliumi (He), neooni (Ne), argooni (Ar), krüptooni (Kr), ksenooni (Xe) ja radooni (Rn). Neid gaase iseloomustab äärmiselt madal reaktiivsus, kuna nende väliseelektronikihid on täielikult täidetud, mis teeb neist keemiliselt väga stabiilsed.

Väärisgaaside avastamine toimus järk-järgult 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. William Ramsay mängis olulist rolli mitmete väärisgaaside eraldamisel ja identifitseerimisel. Nende inertsus tähendab, et nad ei moodusta kergesti keemilisi sidemeid teiste ainetega, kuigi hiljem on siiski avastatud mõningaid haruldasi ühendeid, eriti ksenooni ja krüptooni puhul.

Praktikas leiavad väärisgaasid laialdast kasutamist mitmetes tööstuslikes ja tehnoloogilistes rakendustes. Neooni kasutatakse näiteks valgustuses ja laserites, argooni keevitamisel ja pirnide täitmiseks, krüptooni ja ksenooni aga spetsiaalsetes lampides ja meditsiinilistes protseduurides. Radoon on radioaktiivne ja selle kasutamine on piiratud, peamiselt teaduslikes ja meditsiinilistes uuringutes. Heelium on tuntud oma kergluse poolest ja seda kasutatakse õhulaevades, rõhu all olevates gaasisegudes sukeldumiseks ning MRI-skannerite jahutamiseks.