värvusreaktsioone

Värvusreaktsioonid ehk koloriimeetrilised reaktsioonid on keemilised analüüsimeetodid, mille käigus uuritav aine moodustab teatud reaktiiviga värvilise ühendi. Tekkinud värvus või selle intensiivsus on otseselt seotud uuritava aine kontsentratsiooniga proovis. Need reaktsioonid on laialdaselt kasutusel erinevates valdkondades, nagu meditsiinidiagnostika, keskkonnaseire, toiduainete analüüs ja tööstuslikud kontrollprotsessid.

Värvusreaktsioonid põhinevad tavaliselt spetsiifilistel keemilistel reaktsioonidel, kus teatud aine olemasolu vallandab värvimuutuse. Näiteks bioloogilistes proovides võib teatud ensüümide või metaboliitide tuvastamiseks kasutada ensümaatiliselt indutseeritud värvusreaktsioone. Fütonutriendid, nagu karotenoidid või antotsüaniinid, annavad oma loomuliku värvuse tõttu ka ise aluseks värvusreaktsioonidele, mida saab kasutada nende kvantifitseerimiseks.

Analüüsi käigus mõõdetakse reaktiivide ja uuritava aine segu värvuse intensiivsust spektrofotomeetriliselt. Mida kontsentreeritum on uuritav aine, seda intensiivsem on värvus ja seda suurem on neeldumine teatud lainepikkustel. Kalibreerimisgraafiku abil, mis on saadud tuntud kontsentratsioonidega standardlahuste mõõtmisel, saab määrata uuritava proovi täpse kontsentratsiooni. Värvusreaktsioonid on sageli tundlikud, selektiivsed ja suhteliselt kiired, muutes need populaarseks analüüsimeetodiks paljudes laborites.