väljakujunemine

Väljakujunemine on nimisõna, mis kirjeldab protsessi, mille käigus midagi areneb või küpseb ning saab püsiva, toimiva ja üldiselt hästi toimiva vormi. Sõna rõhutab üleminekut algsest või ebaküpsemast olekust küpse ja stabiliseerunud seisundini. Etymoloogiliselt on tegemist väljapoolt tuleva kujunemise tähendust kandva sõnaliiduga ning see peegeldab muutust ja arengu kulgu.

Väljakujunemist kasutatakse mitmes valdkonnas. Bioloogias võib see viidata organismi või selle osade küpsemisele ja funktsionaalseks muutumisele. Sotsioloogias ja poliitikas kirjeldab see institutsioonide, õigusriigi või organisatsioonide küpsemist ning stabiliseerumist. Majanduses ning tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas tähistab väljakujunemine turgude, tööstusharude või toodete küpsemist, standardiseerumist ja konkurentsi süvenemist.

Harjumuspärased näited hõlmavad turu väljakujunemist, kus turu toimimine ja konkurents hakkavad olema stabiilsed, ning riigi või ettevõtte institutsioonide väljakujunemist, mis viitab süsteemide toimimise ja reguleerimise paremusele. Väljendit võib kasutada ka opisiooniliselt, kui kirjeldatakse mõne valdkonna küpsemise ajaliselt pikkust või kultuurilise praktika kontekstis vajaliku strukturaalse arengu lõpule jõudmist.

Seosed: väljakujunemine on seotud küpsuse, arenguperioodide ja küpse süsteemi mõistetega ning on vastandiks varajase arengu või ebakorrapase vormi mõistetele.