vormistusprotsesse

Vormistusprotsessid on tootmises ja materjaliteaduses kasutatavate meetodite kogum, mille eesmärk on muuta materjalide kuju ja/või suurus ilma materjali sulatamata (kuigi mõnikord võib tekkida ajutine sulatamine või pehmendamine). Üldiselt põhinevad need protsessid plastikdeformatsioonil ning nende tulemus on sageli täpne ja korduv kuju.

Vormitus jaguneb kahe peamise rühma: mahtvormimine ja lehtvormimine. Mahtvormimine hõlmab protsesse, kus töödeldav mass kogeb ulatuslikku deformatsiooni ja kuju muutub suuremal määral. Näideteks on rullvormimine (materjali paksuse või geomeetria muutmine rullide abil), ekstrusioon (materjal surutakse läbi ava või vormi sisselõike), ning tõmbamine või vormimine suurema kontuuriga detailide saamiseks. Lehtvormimine keskendub enamasti lehe või kihtvormi muutmisele ning hõlmab painutamist, stantsimist (vormide lõikamine või kujundamine), sügavat tõmbamist ja hüdro- või survevormimist.

Temperatuur mängib vormitusprotsessides olulist rolli. Külmvormimine hoiab materjali tugevuse ja üldise täpsuse kõrgel tasemel, kuid piirab deformatsiooni ulatust; kuumvormimine suurendab deformatsioonvõimet ja võimaldab keerukamaid profiile, kuid tooriku omadused võivad ajapikku muutuda. Tööriistad, vormid, kulum ja lubrikatsioon defineerivad lõpptoote kvaliteedi, mõõtmetäpsuse ja saagikuse.

Vormistusprotsessid on laialdaselt kasutusel autotööstuses, masinaehituses, lennunduses, kodumasinates ning plast-, metall- ja komposiitmaterjalide töötlemisel, kus on vaja suure täpsusega ja masstootmist võimaldavaid lahendusi.