lehtvormimine

Lehtvormimine on taimede morfogeneesi osa, mille käigus arenevad lehed ja määratakse nende kuju, suurus ning servamuster. Lehed tekivad kasvava tipu (shoot apical meristemi) piirkonnas leheprimordiidide arvelt ning nende areng hõlmab algset lehekuju määrajat, laminaadi kasvu ja lateraalseid vorme.

Regulatsioonile on iseloomulik keeruline geneetiline ja hormonaalne juhtimine. Ühed võtmeelemendid on KNOX perekonna geenid, mis säilitavad meristemi aktiivsuse ning mis peab lehtprimordiumides retsessioteeruma, et leht saaks areneda. Lehe arengus toimib AS1-AS2 kompleks, mis pärsib STM-i ja aitab lõigata meristemi identiteedi ning lMurt seisund. Adaxial- ja abaxial-polaarsuse määramisel mängivad rolli HD-ZIP III geenid (nt PHB, REV) ning KANADI geenid; microRNA miR165/166 keskne roll on nende taseme korrigeerimisel.

Hormonaalselt on keskmes auxin ning selle transport PIN-valkude abil. Auxinilaengud moodustuvad lehevalgustuste kohtades ja määravad lehe alguse asendi, laminaadi laienemise ning venatsiooni ja lateraalseid mustreid. Cytokiniinid, gibberelliinid ja teised taime hormoonid tugevdavad või reguleerivad selle protsessi eri etappidel.

Morfogeneesi tulemusena võib leht olla lihtne või koosleht, selle serv võib olla sile, hamulus, tömbine või lobediline. Variatsioonid tulenevad ning pärinevad geneetilisest tub, miljöörist ja evolutsioonilisest arengust, mis on seotud eri liikide adaptsioonidega.

Uurimuses on lehtvormimine mudeltaimede, peamiselt Arabidopsis thaliana, ning kultivaride võrdluste kaudu. Teaduslik tähelepanu keskendub lehekuju geneetilisele kontrollile ning selle muutustele arengus ja evolutsioonis.