vesinikkusest

Vesinik, keemiline sümbol H ja aatomnumber 1, on kõige levinum element universumis. See on tavatingimustes värvitu, lõhnatu, maitsetu, mittetoksiline ja väga süttiv gaas. Vesinik on kõige kergem element ja moodustab umbes 75% universumi tavalisest barüonilisest massist. Suur osa universumi vesinikust eksisteerib tähtedes ja planeetidevahelises gaasis.

Maa pinnal on puhas vesinik haruldane. Seda leidub peamiselt vees, kus see on hapnikuga seotud vesinikioonide kujul, ja orgaanilistes ühendites, nagu süsivesikud ja rasvad. Vesinikku toodetakse tööstuslikult mitmesuguste protsesside kaudu, sealhulgas maagaasi reformimine, söe gaasistamine ja vee elektrolüüs.

Vesinik on oluline tööstuslik tooraine, mida kasutatakse ammoniaagi, metanooli ja rafineerimisel. Seda uuritakse ka kui potentsiaalset puhtamat alternatiivi fossiilkütustele, kuna selle põlemisel tekib peamiselt vesi. Vesinikkütuseelemendid võivad toota elektrit, millel on vaid veeauru heitmed. Selle potentsiaal energiakandjana on aga seotud selle tootmise, transpordi ja ladustamise kulude ja tehniliste väljakutsetega.

Vesinikku on juba ammu peetud tuleviku kütuseks, kuid selle laialdase kasutamise takistuseks on olnud selle praktilised aspektid. Siiski jätkuvad edusammud selle tootmise ja kasutamise tehnoloogiates.